Uus-Sadama 14

Uus-Sadama 14 hoone on kinnismälestis registrinumbriga 85511. Tallinna Meremeeste Kodu kavandas 1924. aastal baltisaksa päritolu arhitekt Jacques Rosenbaum (1878–1944). Teater- kinosaali, restorani, raamatukogu, õppeklasside, panga-, kontori- jm ruumidega kivihoone valmis aastal 1926.

Tegemist on nii arhitektuuriajalooliselt kui ka merenduse ajaloo vaatenurgast olulise hoonega. Eestis tegutsenud baltisaksa soost arhitekti Jacques Rosenbaumi viimane Eestis projekteeritud hoone projekteerimise ning ehituse käik on väga täpselt dokumenteeritud andes hea ülevaate tolle aja oludest, tellija-arhitekt-ehitaja suhetest ning hoone enda olemusest.

Tallinna Meremeeste Kodu alusel loodi 1940. aastal Tallinna Mereklubi, mis oli põhiliselt meremeeste teenindamiseks mõeldud kultuuriasutus. Pärast II maailmasõda klubi tegevus taastati, aastast 1946 kuulus see meremeeste ametiühingule. 1973. aastal valmis hoone läänetiiva idaküljele suuremahuline spordisaal koos abiruumidega (autor A. Raid). Aastast 1991 korraldas Mereklubi tegevust AS Tormilind. 1997 Mereklubi tegevus lõpetati ja hoone anti üle Piirivalveametile, kuid praegu seisab hoone tühjana.

Uus-Sadama 14 välisviimistlusuuringute eesmärgiks oli tuvastada hoone ehitusaegsed viimistluskihid ja selgitada välja võimalikult detailselt ehitusaegne värviskeem. Uuringute tegevuskava nägi ette uuringute teostamist kahes etapis – maapinnalt tehtud sondaažid ja tellingutelt tehtudsondaažid. Maapinnalt tehtavaid uuringuid teostati 16.–18. aprillil 2016. aastal, sondeerimise meetodil. Sondaažide asukohad valiti ajalooliste fotode põhjal, mille pealt on aimata, kus võisid olla erinevad värvitoonid.

1930-1940 tlm_f8650_19
1930-1940ndate aastate foto. TLM F8650:19

Enamike sondaažide puhul selgus esimese kihina punakaspruun värv, mis ei ühti ajaloolistel fotodel nähtuga. Tegemist ei ole loodusliku värviga, sest koorub tükkidena, mistõttu eeldame, et tegemist on nõukogude perioodil tehtud värvimistööga. Kuna kontrollsondaaže sai tehtud erinevatelt kõrgustelt ning erikülgedelt, siis võib järeldada, et nõukogude perioodi remonttööde käigus on fassaade liivapritsiga puhastatud ning esialgseid kihte säilinud pole. Seega on ehitusaegse värviskeemi taastamine sondaažide põhjal paraku võimatu ning töös on analüüsitud ka ajaloolist värvilahendust vanade fotode järgi.

DSC09828
Sondaaž paraadukse kõrval kvadreeritud seinaosas. Kihid jooksevad paremalt vasakule. Kõige parempoolne hallikas on krohvikiht ning vasakpoolne kollakas on praegu hoone värv.